Ruhnu puurauk, 1970. aastatel riikliku geoloogilise kaardistamise vajaduseks rajatud puurauk. Saarele püstitati metalltorn, paigaldati puuragregaat (ZIF-1200) ja elektrijaam (Škoda) ning poole aastaga rajati puurauk, mis tol ajal oli Eesti sügavaim (787,4 m). Puurimisel saadi Eesti kõige täielikum Vanaaegkonna settekivimite läbilõige (776,4 m) ja jõuti kõige sügavamal lasuva kristalse aluskorrani (784, 2 m maapinnast). Ruhnu puuraugust saadud materjal on võimaldanud üksikasjalikult kirjeldada saare geoloogilist ehitust.

Puuraugu rajajate lootused gaasi ja naftat avastada ei täitunud, küll aga leiti mineraalvett. 

Viide lingile https://saartehaal.postimees.ee/6542297/pool-sajandit-tagasi-otsiti-ruhnus-maagaasi-ja-naftat