57° 48’ N, 23° 15’ E

RUHNU

AVASTA RUHNUT

Ruhnu saar asub Liivi lahe keskel. Liivi lahe kauneim saar Ruhnu asub kolme tunni laevasõidu kaugusel Pärnust ja kahe tunni laevasõidu kaugusel Saaremaalt. Lennukiga jõuate Pärnust ja Saaremaalt poole tunniga. Lähim maismaapunkt on 37 km kaugusel asuv Kolka neem Kuramaal Lätis. Kuressaarde on linnulennult 70 km, Kihnu saareni 54 km, Pärnu ja Riiga 96 km. Ruhnu saar on üks viiest Eesti saarvallast (Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Vormsi, Kihnu, Ruhnu) ja nendest kõige väiksem. 2020 aasta seisuga elab aastaringselt ainsas Ruhnu külas umbes 55 elanikku, kellest 10 on lapsed. Ületalve majapidamisi on kokku 30. Suviti lisandub kümmekond juurde, kellest osa on kunagiste ruhnurootslaste järeltulijad.
    Esimesed kiviaega jäävad asustusjäljed saarel pärinevad umbes aastast 5200 eKr. Esmane kirjalik viide Ruhnule on Kuramaa piiskopi 1341. aasta vabaduskiri, milles kinnitati, et Ruhnu saare elanikud saavad elada vabade talupoegadena. See määras ruhnurootslaste idenditeedi. Ajaloo kohta loe edasi siit.
    Saare idaosa luitestikku katab mets, madalal lääneosal on põllud ja heinamaad. Ruhnus elavad järgmised loomad: metskits, rebane, rändrott, koduhiir, nastik, viigerhüljes, hallhüljes ja mitut liiki nahkhiiri. Levinumad kalad on lest, siig, lõhe, meriforell, räim, merihärg, vimb, tint, kiviluts ja koger. Ruhnus pesitseb u 100 erinevat linnuliiki, kellest haruldasemad on niidurüdi, merikotkas, väänkael, rooruik jne. Ruhnu loodusest loe lähemalt siit.
    Saarel on Ringsu sadam, Ruhnu lennuväli, elektrijaam koos taastuvenergia lahendusega, põhikool, raamatukogu, rahvamaja, postipunkt, muuseum koos ainulaadse ruhnurootsi taluarhitektuuri esindava Korsi taluga, kuulus G. Eiffeli poolt projekteeritud tuletorn, kaks teineteisest kolme meetri kaugusel asuvat kirikut, millest üks on kivikirik ja teine Eesti vanim puitehitis aastast 1644, merepäästeselts, maapäästeselts, Kaitseliidu Saaremaa maleva üksus, 2 kauplust, 8 majutusasutust, 2 kõrtsi, sadama restoran, suvekohvikud, kultuuriait, meistritekoda (keraamika ja käsitöö tegemise võimalus), puidutöökoda, Eesti üks sügavamaid (787,4 m) puurauke, millest väljuv vesi on ravivee omadustega ja väga soolane. Saarel peetakse Eesti maatõugu veiseid, lambaid, kitsi, kanu, mesilasi. Kasvatatakse aia- ja põllumajandussaadusi. Poest ja söögikohtades on võimalik saada kohalikku toitu. Ruhnus on haritavat maad 86 ha, rohumaad 226 ha, metsa 291 ha.
Tere tulemast avastama Ruhnu saart!

Ruhnu lennuväli
Kihnu veeteed
Lennu- ja praamigraafik.
RUHNU KULTUURIKALENDER
-2020-
RUHNU KULTUURIKALENDER
-2020-

SAAREMAA KULTUURIKALENDER

Tutvu lähemalt Ruhnus tulevate sündmustega

Majutus
Tegevused
Toitlustus

Ruhnu blogi

See on koht, kus kõik ruhnumaine - igapäevaselt eriline ja tuttavalt tavaline, üles seatakse. Lugemiseks Ruhnu fanaatikutele, patriootidele, uudishimust sattujaile ja leidjaile.

Külasta blogi

   Kontaktid


Ruhnu Põhikool

Telefon: 453 3842

E-post: kool@ruhnu.ee

kool.ruhnu.ee

Ruhnu Vallavalitsus

Vallamaja, Ruhnu küla Ruhnu vald Saaremaa 93001

Registrikood 75023177

SEB pank EE191010022086133008

Telefon: 453 3816

E-post: ruhnu@ruhnu.ee

www.ruhnu.ee

Raamatukogu

Avatud E-R 10.00-14.00

Telefon: +(372) 453 3833

E-post: raamatukogu@ruhnu.ee

Rahvamaja

Telefon: 453 3816

E-post:ruhnu@ruhnu.ee

Pääste ja kiirabi

Saarel on kiirabibrigaad ning kutseline päästja koos vabatahtlikutega

Helista 112

Buss saarel

Ettehelistamisel 5512577

Ruhnu postipunkt

Avatud T,K,N 13.00-14.00

Telefon: 56330285 / 56607000

Liise talu kauplus

Avatud E-L 10-12; 17-19

Telefon: +(372) 520 8756

liisetalu.ee

Ruhnu pood

Avatud E-L 11.00-13.00; 18.00-19.00

Telefon: 51920724