Ruhnu saar asub Liivi lahe keskel. Liivi lahe kauneim saar Ruhnu asub kolme tunni laevasõidu kaugusel Pärnust ja kahe tunni laevasõidu kaugusel Saaremaalt. Lennukiga jõuate Pärnust ja Saaremaalt poole tunniga. Lähim maismaapunkt on 37 km kaugusel asuv Kolka neem Kuramaal Lätis. Kuressaarde on linnulennult 70 km, Kihnu saareni 54 km, Pärnu ja Riiga 96 km. Ruhnu saar on üks viiest Eesti saarvallast (Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Vormsi, Kihnu, Ruhnu) ja nendest kõige väiksem. 2020 aasta seisuga elab aastaringselt ainsas Ruhnu külas umbes 70 elanikku, kellest 17 on lapsed ja 18 on pensionärid. Ületalve majapidamisi on kokku 30. Suviti lisandub kümmekond juurde, kellest osa on kunagiste ruhnurootslaste järeltulijad.
    Esimesed kiviaega jäävad asustusjäljed saarel pärinevad umbes aastast 5200 eKr. Esmane kirjalik viide Ruhnule on Kuramaa piiskopi 1341. aasta vabaduskiri, milles kinnitati, et Ruhnu saare elanikud saavad elada vabade talupoegadena. See määras ruhnurootslaste idenditeedi. Ajaloo kohta loe edasi siit.
    Saare idaosa luitestikku katab mets, madalal lääneosal on põllud ja heinamaad. Ruhnus elavad järgmised loomad: metskits, rebane, rändrott, koduhiir, nastik, viigerhüljes, hallhüljes ja mitut liiki nahkhiiri. Levinumad kalad on lest, siig, lõhe, meriforell, räim, merihärg, vimb, tint, kiviluts ja koger. Ruhnus pesitseb u 100 erinevat linnuliiki, kellest haruldasemad on niidurüdi, merikotkas, väänkael, rooruik jne.
    Saarel on Ringsu sadam, Ruhnu lennuväli, elektrijaam koos taastuvenergia lahendusega, põhikool, raamatukogu, rahvamaja, postipunkt, muuseum koos ainulaadse ruhnurootsi taluarhitektuuri esindava Korsi taluga, kuulsa insener Louis Édouard Lecointre poolt projekteeritud tuletorn, kaks teineteisest kolme meetri kaugusel asuvat kirikut, millest üks on kivikirik ja teine Eesti vanim puitehitis aastast 1644, merepäästeselts, maapäästeselts, Kaitseliidu Saaremaa maleva üksus, 2 kauplust, 8 majutusasutust, 2 kõrtsi, sadama restoran, suvekohvikud, kultuuriait, meistritekoda (keraamika ja käsitöö tegemise võimalus), puidutöökoda, Eesti üks sügavamaid (787,4 m) puurauke, millest väljuv vesi on ravivee omadustega ja väga soolane. Saarel peetakse Eesti maatõugu veiseid, lambaid, kitsi, kanu, mesilasi. Kasvatatakse aia- ja põllumajandussaadusi. Poest ja söögikohtades on võimalik saada kohalikku toitu. Ruhnus on haritavat maad 86 ha, rohumaad 226 ha, metsa 291 ha.
Tere tulemast avastama Ruhnu saart!